"lindenmayer" - 1 õppematerjal

Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal

Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld. Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil. Looduslikud häiringud on seega kõigis metsa ökosüsteemides võtmeprotsessiks. (Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused. Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda, kuid see on vähem tajutav, sest loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv mets ei ole inimesele sageli enam majanduslikult huvipakkuv. Tormile järgnev uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning