hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu. EPA kehtestatud normide kohaselt ei tohi lindaani sisalduda joogivees rohkem kui 0,0002 mg/l kohta. Suurem kogus võib põhjustada kesknärvisüsteemi ja eriti maksa kahjustusi. Ajalugu Lindaani on algselt sünteesitud Faraday poolt 1825. Aastal. Kuid kasutusele tuli lindaan Teise maailmasõja päevil. Tootmist alustati 1942. Aastal. Algul tarvitati neid sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid varsti leidsid nad üha enam kasutamist põllumajanduses. Ajavahemikus 1950 kuni 2000, on maailmas toodetud umbes 600
mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4- klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan. Kasutatakse ka veel sääsetõrjevahendina. On erakordselt püsiv mullas ja vees, mille tõttu võib ta ka ohtlik olla. Heksaklorotsükloheksaan Heksaklorotsükloheksaani ehk heksakloraani ehk lindaani on põhiliselt kasutatud puusäilitusainena Lääne-Ameerikas. Lisaks sellele kasutatakse lindaani meditsiinis nahaparasiite (täide ja sügeliste) vastu Vastuolulisus Halogeeniühendid on toonud inimestele küll palju kasu, kuid mürgisuse tõttu võib nende kasutamine tekitada ka probleeme. Näiteks: · freoonid kahjustavad osoonikihti. · DDT võib olla kahjulik ka inimesele. Võitlus halogeeniühenditega Halogeeniühendite kasutamise vastu võitleb tihti keskkonnakaitse.
vees, mistõttu võis tema kahjulik toime alles ilmenda aastate möödudes. Näiteks on DDT leitud pingiviinide rasvkoest Antarktikas, kus pole seda iialgi kasutatud. Loomadele ja inimestele kahjulikuks osutunud toimete tõttu keelati USA-s 1972. aastal DDT kasutamine taimekaitsevahendina. Tänapäeval on DDT ja teised kloororgaanilised pestitsiidid keelatud ka arenenud maades. DDT asemel leiavad siiski kasutust veel mõningad tsüklilised süsivesinike klooriühended nagu näiteks lindaani ja kloordaani, millest viimast kasutatakse puidu immutamiseks termiitide vastu. Tegelikult osutus DDT kasutamine ja keelamine äärmiselt vastuoluliseks küsimuseks, sest võitluseks malaaria vastu oli see efektiivne vahend. Igal aastal haigestub malaariasse ligikaudu 500 miljonit inimest, kellest umbes 2,7 miljonit sureb. Malaaria levitajateks on sääsed. Massiivne sääsetõrje DDT-ga oli eriti
Triklorometaani (kloroform) sisaldus mg/l 1 1,2-dikloroetaani sisaldus µg/l 3 Trikloroetüleeni sisaldus mg/l 0,1 Tetrakloroetüleeni sisaldus (perkloroetüleen) mg/l 0,1 Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa) mg/l 0,05 Heksaklorotsükloheksaani sisaldus µg/l 1 Lindaani sisaldus mg/l 2,0 Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus µg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus µg/l 0,05 Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus mg/l 0,01 5 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded
annaabi.ee 
