Kindlasti oli raske produtsendil leida ideaalset ja täiesti identset peaosatäitjat kuna Dorian on kirjaniku vaimusünnitus. Sageli peab leppima kõige sarnasema näojoonte ja välimusega näitlejaga. Kuna tegu on suhteliselt uue filmiga siis oleks võinud katsetada juuste värvimist või isegi paruka kasutamist, et tagada Doriani identne välimus. Erinevalt raamatust esines filmis uus tegelane, Henry tütar. Neid oli kaasatud linateosesse, et tuua veidi põnevust ja romantikat. Loodi armastuslugu Doriani ja Henry tütre vahel, mis oli väga pingeline kuna Henry ei kiitnud nende suhet heaks. Film võttis ootamatu pöörde kui Dorian otsustas end paremaks muuta just armastatu nimel ning enda elu tules võtta. Selline züsee uuendus tõi Doriani eluloosse uusi aspekte. samuti suutis film pakkuda erinevaid sanreid, mis tagavad laiema vaatajaskonna. Film ja raamat on mõlemad väga erinevad kunstizanrid, mis nõuavad erinevaid
Näitlejatöö on samuti rahuldav. Kuigi ,,Dorian Gray" on hea film, kaasnevad sellega ikkagi ka mõned miinused. Esimene ja vast kõige suurem miinus oli raamatu ja linateose vaheline lahknevus. Filmist oli palju osi ära jäätud, mistõttu tundus teos kohati üsna sisutühi. Ilmselt on selles süüdi ka minu jaoks liiga pikk ning veniv algus. Selle oleks saanud lõigata ikka palju lühemaks ning tuua sisse kohti raamatust, mis olid väärt linateosesse pääsema. Filmis tehti Dorianist ka üks suurustav ja laiav rikas mees, kes pidevalt käis pidudel, kuid paberkandjal oli ta hoopis huvitatud kirjandusest ning igasugusest käsitööst, aga ka usunditest ja liikumistest. Filmi lõpp oli hea, see kuidas see maal lõpuks Dorianist võitu sai ning ta sellest mõõga läbi lõi, kuid liiga hollywoodlik. Raamatu lõpp meeldis mulle rohkem.