Henry tütre vahel, mis oli väga pingeline kuna Henry ei kiitnud nende suhet heaks. Film võttis ootamatu pöörde kui Dorian otsustas end paremaks muuta just armastatu nimel ning enda elu tules võtta. Selline züsee uuendus tõi Doriani eluloosse uusi aspekte. samuti suutis film pakkuda erinevaid sanreid, mis tagavad laiema vaatajaskonna. Film ja raamat on mõlemad väga erinevad kunstizanrid, mis nõuavad erinevaid kirjutusviise. Enamjaolt ühtis Oscar Wilde klassika samanimelise linateosega. Kuigi filmilinal kajastus ka uus tegelane ja muudetud oli nii mõnigi detail jäi lõppkokkuvõttes sündmustik truuks ,,Dorian Gray portree"`le.
asjaolule, et inimese kehaliste naudingute ja vaimse maailma kokkukõlasid on lootusetu ratsionaalselt selgitada. "L'Étoile de Meri" (15 min, 1928) võib pidada kunstniku suurimaks meistriteoseks. Filmi aluseks on sürrealistliku luuletaja Robert Desnos' avaldamata luuletus. Film on katse esitada poeesiat visuaalsel kujul. Erinevalt varasematest filmidest näeme ekraanil realistlikke, mitte abstraktseid kujundeid, kuid sellest hoolimata on tegemist jutustamist vältiva linateosega. Ka selles filmis on Ray eksperimenteerinud valguse ja kaameraga, kasutades mh lähiplaane, moonutusi, fookusest väljas pilti. 1920. aastate teisel poolel väntas Ray filmid, mida iseloomustatakse mõistega ,,kinematograafiline poeesia". Nende hulka kuuluvad ka ,,Emak-Bakia" ja ,,L'Étoile de mer", milles rezissöör püüab ,,viia vaataja värske õhu kätte, anda talle staari roll, et lahendada isiklikke probleeme." Nii pidi teostuma unistus olla ise poeet ja kunstnik