(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Suuremat rolli etendas aianduse, käsitöö ja suvituspaiga pakkumise kõrval kaubandus. Esimene pood asetses Elvas juba enne tihedama asustuse teket Uderna kõrtsi päevil. Koos asula kasvamisega suurenes ka kaupluste hulk. Peale vabadussõda tegutses siin juba üle 10 kaupluse ja veel kümme aastat hiljem oli poodide arv juba üle 20-ne. Peale selle tegutses siin veel 5 äri, mis kauplesid ainult vilja, linaseemnete ja linaga. Elvas tegutses mitmeid munade vastuvõtupunkte, mis kogusid talupidajailt kanamunade välismaale eksportimisega. Siin tegutsesid muu seas ka viis liha- ja vorstikauplust ja kaheksa pagaritöökoda. Leidus veel mitmeid kindlale kaubaartiklile spetsialiseerunud ärisid, näiteks :rohu- ja värvikauplus, masinakauplus, raamatukauplused, matusetarvete kauplus jne. Lisaks poodidele leidus siin ka palju teenusepakkujaid. Alevis tegutsesid kellassepaärid,
rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja. Talvel hoiti seal koduloomi (hobuseid ja sigu), ülal lae peal (laudil) hoiti heina ja põhku. Seal hoiti ka veokeid, hobuseriisuasid jm. Pidude korral oli tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud ja muu majakraam. Rehealuse juurde kuulus ka aganik aganate (n teravilja-, heina- ja linaseemnete peksmisel ja tuulamisel alles jäänud õisikute, kuparde ja lehtede kergemad ja peenemad osad) hoidmise ruum. Kamber on rehielamus hilisem lisand (17.sajand esimest korda mainitud), kaua oli kütteta ruum, mida kasutati kaua panipaigana ja suviti magati seal. 19.saj muudeti kamber soojaks suitsuvabaks klaasakendega eluruumiks. Algul ehitati sinna reheahjust köetav soojamüür. Elu rehielamus oli tsükliline
annaabi.ee 
