Eestlaste vanad jõulukombed
Paberist, papist ja
õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see
oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest
kuusk pidi olema üllatus.
Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana. Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi
perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas,
karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp. Nii mõnestki
mälestustest selgub, et vits polnudki juhuslik kaunistus, vaid seda läks mõne nähvi andmiseks
tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija.
Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust, leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti
peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980.
aastatel hakkas vohama pühadekaartidele albumide kirjutamine. See komme oli populaarne
nii linnas kui maal.
annaabi.ee 
