Eesti uusaeg
19 sjaandil
töölisliikumise eesmärgid olid eranditutlt majansuslikku laadi- palgatõus ja tingimuste
paranemine. 19 sajandil nende mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Töölisliikumise
eesmärkides toimus muudatus 20 sajandi alguses 1905 aasta revolutsioon- majanudslikkudele
eemsärkidele lisandusid poliitilised eesmärgid.
Tööliste igapäevane eluolu-
Alates 19 sajandi algupoolest, kui kuskile mingi vabrik rajati, siis tihti rajati see linanst
väljaspoole. Linnas kehtis linnaõigus ja see ei olnud vabriku tegutsemiseks kuigi soodne.
Tekkisid eraldi vabrikuasulas, kus vabrikuhoone kõrval olid eraldi tööliste kasarmud,
administratiivhoooned ja muud. Sellised suurimad olid Krenholm, Kunda, samas ka Sindi ja
Kärdla. Kärdla vabrikuasula (tekstiilivabrik) oli eesti alal kõige paremini korraldatud- töölised
said enadle eraldi väikese eramaja, mujal eestis sellist asja ei olnud, elati ühetoalistes
üürikorterites
annaabi.ee 
