Keskaja majandusajalugu
Inimesed pidid sellega
kaasa tulema, sest kohalikus käibes olid ainult kohalikud mündid. Sisuliselt tegid
valitsejad täiesti legaalselt valeraha. Kui pennine münt enda väärtuse kaotas, hakati
12.-13. saj valmistama suuremaid münte. Esimeste seas oli nt Veneetsia gross.
Suurkaubanduses tulid 13. saj kasutusele kuldmündid, mida valmistasid Itaalia linnad.
Tuntuimad neist on tukat ja floriin Veneetsia ja Firenze nimede järgi. Aadlikud ja
vaimulikud lasidki münte valmistada linandes, aga au jäi ikkagi neile. 15. saj tõuseb
nende kõrvale uus suur hõbemünt Joachimstadtist taaler.
Kirju rahandussüsteem muudab keskajal keeruliseks hindade määramise. Hinnad on
väga kõikuvad: vili halval aastal kallim, lõikusajal odavam. Ka mõõtude puhul on
raskendav asjaolu mitmekesisus ja muutlikkus. Saksamaa tavaline viljamõõt võis
kõikuda paikkonniti kuni kümnekordselt. Kõige rohkem arvestusi hindadest pärineb
Inglismaalt. 13.-14
annaabi.ee 
