"linaleopaigana" - 1 õppematerjal

Meteoriidikraatrid Eestis

ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. Puurimisel avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kraatrit ümbritseb veel 12-15 km läbimõõduga omapärane ringmurrang.15 14Ibid. 12 15Ibid. 13 6. Räpna ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater Madalal künkal painevat veega täitunud lohku, mis aeg-ajalt on kasutamist leidnud linaleopaigana, tunnevad Räpina kandi inimesed Tsõõrikumäe, ka Tsõõrumäe nime all juba aastasadu. Tsõõrikmäe nime võttis kasutusele kraatri esimene uurija A. Aloe 1976. aastal. Oma uuringute põhjal täheldas ta Tsõõrikmäe struktuuri suurt sarnasust Ilumetsa kraatritega. Ta pidas Tsõõrikmäe meteoriitset päritolu väga tõenäoliseks, arvestades ka võimalust, et Tsõõrikmägi ja 15 km lõuna pool paiknevad Ilumetsa kraatrid on ehk tekkinud koguni üheaegselt. Tsõõrikmäe