Tõde ja Õigus II Terve tekst
ei tohi mitte silma heita, sest ka need ajavad hulluks. Nõnda on tüdrukud loodud. Aga härra
Mauruse juures ei või vaene poiss hulluks minna. Siin kas maksa raha ja siis mine hulluks, või
kui ei maksa, siis peab täis aru olema. Mõistate?"
Nõnda õpetas ja hoiatas direktor Indrekut isalikult. Aga juba järgmisel päeval pidi ta oma
manitsusi kordama ja süvendama, sest saabus teade: Molotov põgenenud ühes oma
naisõpilasega -- oma linalakaga, kes kuulus linna jõukasse ringkonda. Alles nüüd taibati õieti,
miks ta tahtis maksku mis maksab oma tundide tasu just tol päeval kätte saada.
,,See inemine oli ometi hull," ütles härra Maurus Ollinole, kes püüdis direktorile vastu vaielda,
lausudes:
,,Ainult armunud, mitte hull. Kes võis küll seda uskuda, et Molotov nii hullusti armunud."
,,Armunud või hull, mis vahe on seal," naeratas härra Maurus elutargalt. Ja peaaegu pidi sellega