Mõistatused
koldega, kusjuures ei näi olevat kuigi oluline, mis just mida tähendab: kui must siga läheb lauta,
ajab punased põrsad välja, siis on siga ahjuroop ja põrsad söed; kui siga hingab igast harjasest,
siis tähendab ta saunakerist; kui ta läheb lauta, sibul seljas, siis tähendab ta leivalabidat. Vahutava
suuga kult või orikas tähendas Lõuna-Eestis veski- või käsikivi.
Koer haugub elus kui ka ka eesti mõistatustes päris sageli ning linakolkimine ja linakolgits on need
asjad, mille järske helisid koera haukumine meie mõistatusteloojaile kõigepealt on meenutanud:
Koer haugub, saba suus; Koer haugub killa-kolla, üle mäe milla-molla, sabaroog teeb riksa-raksa.
Teine tüüpiline haukuja on jälle pastor: Must koer, valge kurgualune (kuus päeva magab,
seitsmendal haugub). Kui haukuv koer on punane, siis tähendab ta reeglina keelt, viidates
metonüümiliselt sõimule või klatsile, vahel ka tuld lees (Punane koer magab jahuvakas).