talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid pea miselt p õllutöödeks künd mine, äestamine ja külva mine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid h ärjad, m õnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba se e mne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. L õunaEestis levis XI X sajandi II poolel linakasvandus. Sa mal ajal alustati Eestis laie malt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad s õnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel m etsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga ho m mikul vara, kui kaste oli veel maas
XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Lõuna-Eestis levis XIX sajandi II poolel linakasvandus. Samal ajal alustati Eestis laiemalt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni.