Pronksiaeg
rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt.
Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid
pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning
rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad,
naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera,
jahvekivid ning võimalik linakamm.
Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3.
aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku
keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli
tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal.
Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma