Kaubanduse ajalugu
Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti
linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa
Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis
andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul
põhiliselt laatadel ja rändkaupmeeste vahendusel. Siseturg laienes (seoses
kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal
suurendas linaeksport Pärnu sadama käivet. Pärast Balti raudtee peatee valmimist
1870.aastal muutus Tallinna majanduselus uuesti väga oluliseks läbiveokaubandus;
linna väliskaubanduse käibe kõrgseis oli 1879.aastal. Sel ajal oli Tallinna sadam
kaubakäibelt Venemaa sadamate seas (Peterburi ja Odessa järel) kolmandal kohal.
Eesti Vabariigi ajal vähenes järsult transiitkaubandus, kuid siseturg laienes.
Väliskaubanduspartnereist oli 1919-1936 tähtsaim Suurbritannia, 1937-1940
Saksamaa