Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus
ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles
Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja
sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus
sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad
liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai
endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus
parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti
esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste
esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes
demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Eestis mindi üle eestikeelsele
asjaajamisele