Kirjand koera elust
Otsustasin oma krõbinad
pärastiseks jätta ja heitsin hoopis magama. Muki, aga otsustas seda ära kasutada ja sõi ka
minu krõbinad ära. Kui mina lõpuks üles ärkasin ja küsisin kus on mu krõbinad , siis
Muki ainult naeris selle peale.
Ükskord tuli minu puuri juurde jälle üks pere. Jälle osutas plika minu peale. Nüüd
ma juba teadsin mida see tähendab. Ma olin väga õnnelik. Muki jäi kurvalt maha. Jooksin
tagasi ja limpsisin Mukit. Ka väike tüdruk vaatas Mukit kurvalt ja ütles midagi emale ja
isale. Siis võeti ka Muki puurist välja ja me läksime elama samasse perre.
See pere elas maal väikeses majakeses. Meie Mukiga hakkasime magama ahju
kõrval. Päeval lasti meid välja ja me saime joosta nii palju kui tahtsime. Seal õues oli ka
tiik.
Kord ei vaadanud ma ette ja jooksin kogemata tiiki. Muki tormas mulle muidugi järele.
Peale seda hakkasimegi tiigis ujumas käimas.
Elu seal oli väga tore
annaabi.ee 
