SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine:
Eesnäärme hajusosa paikneb sagarikena kusitilihasest ümbritsetuna kusiti kavernooskihi all – sagarikes paikneva organi parenhüümi moodustavad rohkearvulised tubuloalveolaarsed prostatanäärmed, mille juhad avanevad isaskusistisse Analoogsed näärmed esinevad ka eesnäärme hajusosas Eesnäärmekeha on kaetud õhukese sidekoelise kapsliga, mis jätkub organisse tungiva sagarikevahelise silelihasrakke sisaldava sidekoena Kõrged limatootvad rakud moodustavad näärmete lõpposa, nende vahel paiknevad madalad vaherakud, näärmete viimajuhad on kaetud mitmerealise prismaatilise epiteeliga Näärmete vahel paikneb kohev kiudsidekude ja hulgaliselt suuri silelihasrakkude kimpe Iga nääre ja sagarik on ümbritsetud piki ja ringjalt orienteeritud silelihasrakkudega, mille kokkutõmbumise tulemusena väljutatakse prostatast näärmete värvitut sekreeti – sekreet nt vedeldab ejakulaati