Botaanika (süstemaatika)
Sgk Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik
kilbukalised (enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub
veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis
konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei
kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal. Talvituvad kilbupungad eralduvad
emataimelt ja kleepuvad limastunud ümbrise tõttu loomade ja veelindude külge,
mismoodi kanduvad nad teistesse veekogudesse. Kanada vesikatk. Valisneeria
sellel taimel vabanevad varretud isasõied juurekaelalähedasest õisikust, ujuvad
veepinnale ja puutuvad seal kokku emasõitega, mis selleks ajaks on veepinnale
sirutunud, hiljem keerdub vars jällegi spiraalselt kokku, tuule ja lainetuse
kaasabil toimubki veepinnal tolmlemine.