"limanahkades" - 1 õppematerjal

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

Soe ning happeline toit ja närimine soodustavad elavhõbeda eraldumist. Eriti ohtlik on pidev nätsunärimine. Ühes Rootsi uuringus leiti pidevate nätsunärijate verest 2 korda rohkem elavhõbedat ning uriinist ja väljahingatavast õhust kuni 3 korda rohkem kui kontrollgrupil, kes nätsu näris harva. Plommidest eralduv elavhõbedaaur on erakordselt mürgine ja see neeldub organismis 80% ulatuses (sissevõetud metalsest elavhõbedast imendub alla 1%). Elavhõbe imendub limanahkades või läheb kopsudesse, sealt vereringesse ja ajju. Mida rohkem on plommitud hambaid, seda suurem on elavhõbe sisaldus neerudes, ajus, veres ja uriinis. Hõbeplommide puhul on suus ja süljes enam kui 1000 korda rohkem elavhõbedat kui on lubatud joogivees. Elavhõbe liikumist hambaplommidest ning kogunemist organismi eri osadesse selgitati ka plommitud hammastega katseloomade abil. Plommitud hammastega laipades on 5-10 korda rohkem Hg kui hõbeplommideta organismis.