Vihmauss
imendub.
Vihmaussid on mõlemasoolised loomad. See tähendab, et igal vihmaussil on nii emas- kui
isassuguorganid. Need paiknevad peapoolsetes kehalülides. Paaritumisel vahetavad
vihmaussid vaid seemnerakke, mis kogutakse seemnehoidlatesse. Kahekümnendail-
kolmekümnendail kehalülidel on vihmaussil 4-6 lüli pikkuselt eriline paksem ala - vöö. Vöö
üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses
eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi
välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad, poetatakse
kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega
kehalülidest ja muhvi satuvad spermatosoidid. Üle pea tõmmatud muhvi otsad tõmbuvad
kokku ja tekib sidrunitaoline kookon. Ühes kookonis areneb harilikult üks kuni paar-kolm
muna. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed.
annaabi.ee 
