kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn luuüdi Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel (ninaõõnes ja hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele
8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga. Hingetoru ehk trahhea – õhu puhastamiseks ripsepiteel, 10-15 cm pikk/ 1,5 – 2,5 cm läbimõõdus Kopsutorud ehk bronhid – Ripsepiteel, kõhrelised poolrõngad Kopsutorukesed ehk bronhioolid – kõige peenemad harud kopsutorukeste otsas
See põhjustab temperatuuri tõusu, punetust ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult: nad süüakse või nad hukkuvad väljapaisatud mürkide tagajärjel. Niisugune mittespetsiifiline immuunvastus tekitabki põletiku. Organismile on see väga kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. Loomuliku immuunsuse tagavadki keha kaitsetõkked (terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ninaõõne ja hingetorus, limaepiteel, kehaeritised ning normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus) ning kaasasündinud immuunsüsteemiosad (fagotsüüdid ehk õgirakud ja mittespetsiifiline immuunreaktsioon - põletik, palavik, NK-rakud (natural killer cells). Kaasasündinud immuunsus on küll organismile hädavajalik, kuid kõige paremini saab organism hakkama, kui koostöö kaasasündinud ja omandatud immuunsuse vahel on paigas. Kasutatud allikad: Kokassaar, U. 2009. Bioloogia 9. klassile I osa: 50- 53
· Harkelund luuüdi ehk tüümus Kaasasündinud immuunsus *toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele *teatakse olevat kõigil loomadel *pärandub liigi kõikidele isenditele *tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi * loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Keha kaitsetõkked · Terve nahk · Vere hüübimine · Ripsepiteel ninaõõnes ja hingetorus · Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus
Alumisel kriitilisel piiril ei suud keha normaalset temp säilitada. Alumise letaalse piiri (25) saavutamisel inimene sureb samuti. IMMUUNSÜSTEEM: moodustavad lümfisõlmed, harkelund (tüünus), põrn, lümfotsüüdid. Immuunsuse võib jagada kaasasündinuks ja omandatuks. Kaasasündinud immuunsus on tagatud higiga, rasuga, ripsepiteeliga (ninaõõs, hingetorus, kopsutorudes), bakterite hävitamine seedekulglas (suuõõs, magu, 12srmksl), limaepiteel (ninaõõs, magu), mittespetsiifilised immunreaktsioonid (paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel T-lümfotsüüdid tekivad harkelundis, ülesandeks on hävitada patogeenne. Jagunevad kaheks: tapjad ja abistajad