Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise edasi kastetavale alale. Mehhaniseeritult lastakse vesi ajutiselt niisutusvõrku, mida reguleeritakse lüüsidega. Ajutine niisutusvõrk rajatakse igal aastal enne külvi. Tänapäeval kasutatakse ka niisutuskraavide asemel raudbetoonrenne.
niisutus on vajalik periooditi. Ariidses kliimas pole vihmutamine sageli otstarbekas, sest suurte kastmisnormide tõttu on seadmete jõudlus väike ja liiga palju vett (30...40% kastmisveest) aurub mulda jõudmata. Eestis on vihmutus igati sobilik niisutusviis. Pindmise niisutuse korral juhitakse kastmisvesi kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus, limaanniisutus). See on kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Kuigi pindmise niisutuse osatähtsus järjest väheneb, on see praegu veel asendamatu ariidses kliimas ja riisikasvatuses. Üheks suuremaks pindmise niisutuse puuduseks peetakse liiga suurt töökulu. Pindmist niisutust püütakse mehhaniseerida kastmisagregaatide kasutuselevõtmisega. On välja töötatud automaatsüsteemid vee andmiseks niisutuskanalitesse ja kraavidesse. Pindmine