Analüüs Eesti matus
pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu
ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos
ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud
temaga koos linna õppima minna, mul oli isa surnud, ma pidin maja pidama! Kus sa pääsed
maja juurest, maja ja maa hoiavad sind kinni nagu tangidega, sest kes see külvab ja lõikab, kui
sina linnas lillutad! Ja ei saanudki mina kuhugi, aga sest polnud veel midagi, sest Maret käis
ikka nädalavahetustel kodus ja ma ikka nägin teda siis ja vahel käis ta meil isegi abiks, sest
mul ema oli ka siis juba haige ja ära minemas. Ikka nägime, ja ükskord Maret ütles, et kuule,
Karla, mina sõidan nüüd koos teiste tudengitega matkama, ma lähen Kamshatkale! Ja tead,
mis ta mulle veel ütles, et kuule, Karla, kas sa ei tahaks kah kaasa tulla! Et mul oleks nii hea
meel, kui sa tuleksid! Et lähme koos