Selle vaatamine tekitas minus tunde, nagu oleksin ise kuskil mere ääres ning tuul toob ninna männivaigu lõhna. Andrei Jegorovi(1878-1954) maal ,,Ruhnu vana kirik"(1926), andis väga hea ettekujutuse, milline nägi välja Ruhnu kiriku sisemus. See oli pruunides toonides ning puidust. Pingid olid nikerdustega kaunistatud, kuid seejuures lihtsad. Peale maalide olid seal veel 20.sajandi Ruhnu tanud, sõled ning tanu lehvid. Viimased olid väga ilusate värvidega ning nendel oli kasutatud lillornamenti. Sõlgede peal kujutati laeva. Tanudest oli välja toodud Ruhnu valge tanu ja Leinatanu. Olen selle näituse külastamisega äärmiselt rahul ning mul on hea meel, et valisin just selle näituse, sest see huvitas mind. Sain palju uut teada ning kavatsen ka tulevikus näitusi külastada.
Tema töid: · kantslid Ridala, Pärnu-Jaagupi ja Vormsi kirikutes · rõdu (=väär) Tallinna Pühavaimu kirikus · friis (=horisontaalselt seina liigendav kaunistatud riba) Tallinna Raekoja raesaalis. Seal on nn. pahkmikornament ning käsitööd ja jahti kujutavad reljeefid. Thiele surma tõttu jäi Raekoja friis pooleli, selle lõpetas teine meister Joachim Armbrust (kujutas lopsakat lillornamenti ja puuviljakobaraid). Barokiaegse puuskulptuuri suurim meister Eestis oli aga Christian Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus
Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning vormikaid puuviljakobaraid. Lääne Euroopas loov kunstnik tsunftindusest enam ei hoolinud, kuid konservatiivses Rootsi provintsis püüti "tsunftijäneseid" lausa kohtulikult jälitada. Sellega põrkas kokku ka Eesti kõrgbaroki parim nikerduskunstnik, 1672.a. paiku Königsbergist sellina Tallinna Saabunud Christian Ackermann. Tähtsamad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel, samuti altarid Simunas ja Vigalas. 17.saj
annaabi.ee 
