Rahvariided
rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga
kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi, vaipseeliku
kõrval hakkas levima kokku õmmeldud ühevärviline seelik. Põhja-Eesti mehed
hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu.
18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidipaelad, nöörid
jne). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistus
elemendina lillkivi. 18. sajandil rõivastest on andmeid palju rohkem:
muuseumiesemeid, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonistused ja
teadusmeeste ( J.G Georgi ja A.W. Hupeli ) avaldatud materjalid.
1
Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärisusi
(puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute
annaabi.ee 
