vaadeldud justkui pikksilma kahest otsast. Ühest otsast vaadates lähevad asjad suureks ja teisest otsast vaadates lähevad väga pisikeseks. Kõik need õukonnaasjad on naljakad, kui nendega tegelevad väikesed inimesed nagu sipelgad. Edasireisides osutub Gulliver ise lilliputiks. Olles ise tsiviliseeritud inglase rollis, avastab, et tema tarkus on seal suurim rumalus. See väljendab ka Swifti skepsist. Hiilgastemaal veedetud aeg purustab paljd Gulliveri illusioonid. Kui üheltpoolt see lillip maa kirjeldus on suunatud ajastu ja olude vastu, siis teine pool on suunatud pigem isiku vastu (hiiglaste maal) ja peab olema skeptiline ka oma väljakujunenud seisukohtade suhtes. Koguaeg on tegemist kõikuvate arvamustega. Meil on antud kaks osa tõlke näol, teised raamatuosad (III ja IV) on tihti ära jäetud. Need on filosoofilisemad ja ründavad keerukamaid küsimusi.On osutunud mõneti ka tarbetuks. (I ja II pigem lasteraamatuna).