Marie Underi elulugu ja looming
Siin pudeneva halli kivi praos
nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab
ja kressid rohu niiskenevas vaos
kui leegid üleroomavad mu kingi,
ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab,
see meeli uimastab kui õndsus mingi.
Päiksevann
Kuis kõliseb ja kohab põllulaine,
ta kaldal lokkab kõrge rammus hein
kui lilletikandustest läikiv sein
siin alasti ma laman, päikest ihkav naine.
Näe, mesilased sumisedes tooma
on tulnud õitelt lõhnavatelt mett,
mid imetlevad nagu imelooma;
Ja liblikad mul suudlemas on kätt,
ning viljakõrte käharuse alt