Jaanipäev
ja käisid metsas sõnajalaõit otsimas. Marta murrab valge karikakra ja hakkab ükshaaval
õielehti noppima. Ta mõtleb tütrele, lootes et ehk üllatab teine oma vana ema ja tuleb
pühadeks maale.
Nooruses ennustas ka Marta. Veel praegugi on rehetoas palkide vahel õnnelill. Vanasti
usuti, et kel õis seinapraos õide puhkeb, see saab kaua elada. Marta lill avaski oma kroonlehed
ja püsis veel mitu päeva kaunina. Naabritüdrukud punusid igal suvel üheksast erinevast
lillesordist kaks pärga ja viskasid need jõkke. Nad uskusid, et kui laine pärjad kokku viib, siis
saab tüdruk mehele. Aga üks vene naine õpetas Martat, et jaanilaupäeva õhtul tuleb minna
rukkipõllule ja võtta selja tagant rukkipeasid. Kui juhtub et võtad paarisarvu, siis saad mehele.
Kui aga juhtub olema paaritu arv, siis seda ei juhtu.
Marta tõmbas kondise käega üle kortsus lauba. Hallid juuksesalgud kukkusid näole.
Ta sättis pearätikut ja muheles endamisi
annaabi.ee 
