Liivi seminar armastusluules
on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega.
Sealjuures toetuvad need enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu kuju
esitamine pateetilises kulla- ja päikesesäras. Teisalt on Liivi hilisemas armastusluules märgata ka
ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite kasutus.
Luuletajale on armastatud neiu ilu, õnne, valguse, elu ja õitsengu kehastajaks. Näidetest tooks
välja ,,Lilleneid", ,,Ei sinu ilust", ,,Üle vee". Tema ilmumine toob päikese ja peletab mure ,,Sa
tulid". Luuletuse ,,Sina ja mina" ülesehitus tugineb traagilisele kontrastile, mille moodustavad
õitsev neiu ning surma ees seisev luuletaja. Selles luuletuses juurdleb Liiv mõtte ja tunde
vahekorra üle, andes suurema tähtsuse siiski viimasele.
Mu ees on surm,
Ma tunnen ta vina,
annaabi.ee 
