võrguga. Vahel on motiive ühendav võrk ka korrapäratu. Sel juhul kinnitatakse valmis heegeltaud motiivid parema poolega vastu abikangast või paberit ja heegeltatakse nende vahele pikoodega ahelsilmustest võrgustik. Põhilisteks motiivideks on lilled, lehekesed, väänlevad varred ja ka lihtsalt fantaasiakujundid. Enamasti heegeldatakse motiivid kinnissilmustega üle abilõnga, nii on tulemus hästi tugev ja reljeefne. Lillemotiivid on sageli mitmekordsed. 19.05.14 5 Iiripitsi ajalugu Kõige uhkemateks heegeldatud pitsidekd võib lugeda 29.saj keskel Iirimaalt alguse saanud pitse, mis mõneti jäljendavad Veneetsia nõeltehnikas pitse. Uus heegeltehnika ja imeilusad keerukad pitsid aitasid iirlastel peale 1846. Aasta suurt kartulisaagi ikaldust ellu jääda.
peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed. hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus 12. Kirjelda Tallinna Mustpeade Fassaadil on neli korrust, esimesel korrusel on Maja fassaadi. 2 suurt akent mille keskel on suur uks, mis on musta värvi ja diagonaalsete triipudega, triipude vahel on kuldsed lillemotiivid. Uks on kaarjad ja seda ümbritseb rustikaalne kivimoodustis, kus on ka kaks seina küljes olevat sammast. Uke mõlemal pool on kivid millesse on tahtutud motiivid. Ukse kohal on kivist eesti vapp. Esimese korruse seinad on laotud suurest kollastest kividest. Teisel korrusel on sein ühtlaselt beez, kolme aknaga ja akende vahel on kivist tahutud kujutised. Kolmas korrus on samuti ühtlaselt beez ja väikese pruuni iksega ning ukse kõrval on
kus autor on voolinud naise taguotsa ja rinnad, ning nendele oli veel omakorda pesu maalitud. Tagumikud ja rinnad olid väga täidlased. Esimesele kahele oli Viive Väljaots maalinud bokserid. Ühed olid mustad, millele olid kerge käega lille motiivid joonistatud ning ääreks pits, teised olid lillad ning kunstnik kasutas mustriks rõngaid. Lähedalt vaadates oli arusaadav, et tegu on maalitud pesudega, kuid kaugemalt vaadates oli nagu päris. Lähedalt oli näha igat pintslitõmmet ning lillemotiivid olid nagu mõne tavalise õpilase tehtud. Kui tuharad olid väga prinkis, siis rinnad oli kunstnik kujutanud vanade ning väsinutena, nad olid ära vajunud, ka rinnahoidjad olid all pool. Aluspesu muutis eriliseks neid ümbritsev pits, mis näis kui ruumiline ja kujundile külge kleebitud. Viive Väljaotsa teiseks keraamiliseks koguks oli ,,Taaveti silm," mis koosnes kümnest erinevast silmast. Tegelikult oli neist üheksa kuju enamvähem ühesugune, kuid neid eristas