Siuru rühmitus
Avalikkusele jäi neist intrigeeriv pilt kui argielu ja tavamoraali trotsivatest boheemlastest.
Siuru avaldas üle 30 raamatu, ühisväljaannetena kolm albumit ja 1928. aastal koguteos ,,Sõna".
Siuruga tõusis luule populaarsus.
Tegutsemisaja alguses oli Siuru ühtehoidev, aga eristuma hakkas boheemlaslik ,,vasaktiib"- Gailit ja
Visnapuu. Nad leidsid, et teised, eriti Under ja Adson, on liiga alalhoidlikud ja ning väikekodanlikud.
Visnapuud häiris Siuru nn ,,lilleluule".
Siuru looming oli juba laadilt selline, mis saab valitseda vaid lühikest aega.
M. Under
Rühmituskaaslaste poolt Siuru printsessiks hüütud.
Gailit nimetab ,,Noor-Eesti puhkema läinud õieks".
Tema tähtsaim, siurulikum ja esimene luulekogu ,,Sonetid"
Underi luules elad ja kõneleb armastav naine: tundeline, avameelne ning ümbritsemale ilule vastvõtlik.
Kajastuvad eri ajaloojärgud ning poeetilised stiiilid; annab edasi inimese siseilma keerukust, tundeid ja
varjatud tunge
annaabi.ee 
