.-4 juures. Vee andmise protess peab olema pidev, seepärast peab vihmutamine kestma kogu öökülma ajal ja pärast seda kuni jää on taimedel sulanud.Nii võib kaitsta taimi kuni -8 C juures. Kõige rohkem kasutatakse öökülmatõrjet puuvilja aedades.Öökülma vihmutussüsteem peab olema paikne ,sest kogu ala tuleb üheaegselt kasta.Öökülmatõrjet saab teha ka katmikaladel, see kaitseb kuni -3,5C juures. Taimekaitset saab sarnaselt teha väetamisega. 23. Köögivilja- ja lillekultuuride niisutamine avamaal ja katmikaladel: veetarve ja kastmisreziim, sobiv niisutustehnika, kastmise efektiivsus. Köögiviljade vihmutaimine on eestis tasuv ettevõtmine, sest saagid on vähemalt 30% suuremad ja saak on kvaliteetsem. Vihmutada tuleks voolik- vihmutusseadmetega. Varajase kapsa kasvatamisel on vihmutamine vajalik. Kapsas on suure niiskusenõudlikkusega, kasvab hästi ka jahedate ilmadega Kastmisega hilinemisel hakkavad pead lõhenema. Rohke kastmine varajases
Vastavalt väetiste andmise ajale võib külvieelset väetamist jagada sügiseseks, kevadiseks ja suviseks ehk kesaväetamiseks. Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm. 13
annaabi.ee 
