Liljagi pakib õhinal asju, kuni selgub plaan ta kodumaale jätta. Elu nimel läänes ohverdab ema oma tütre. Õnnetu ja elatiseta jäänud, kolib Lilja räämas korterisse, kus pole kütet ega elektritki. Lõpuks ei jää kitsikuses Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes kahelda ning ta sõidab Malmösse Andrei "ülemuse" juurde. Seal lukustatakse Lilja korterisse ning sõidutatakse teda järjest uute kundede juurde. Liljal oli madal enesehinnang, mistõttu ta ei suutnud ka sellest probleemist välja tulla ja läks kõige ,,lihtsamat" teed. Esimese kõva hoobi sai Lilja siis kui ta ema ta Tallinna jättis. Ise aga
Majakovski kohandus st ta hakkas kirjutama ajakavalisi, propagandistlikke ja töölistele pühendatud luuletusi Esimesed luuletused: „Öö“ ja „Hommik“ 1918. aastal osales Majakovski näitlejana kolmes filmis, millele ta oli ise stsenaariumid kirjutanud (nt „Filmi kütkes“) 1920. aastal valmis poeem „150 000 000“. Number väljendab Venemaa rahvaarvu, rahvale viidatakse kui poeemi autorile 1922. aastal valmis Liljale pühendatud poeem „Armastan“ 1923. aastal ilmus poeem „Sellest“ raamatuna koos A. Rodtšenko fotomontaažidega 1924. aastal suri Lenin. See puudutas Majakovskit sügavalt ja ta kirjutas poeemi „Vladimir Iljitš Lenin“, mis on tema kõige pikem poeem 1928. aastal valmisid Tatjana Jakovlevast inspireeritud luuletused „Kiri Tatjana Jakovlevale“ ja „Kiri seltsimees Kostrovile armastuse olemusest“. Need olid esimesed lembeluuletused
tule autosse ma viin su koju ära, Lilja algul ei tahtnud aga pärast nõustus. Andrei hakkas Liljaga igapäevaselt kohtuma ja viis ta Tallinna kus nad käisid söömas ja erinevates kohtades. Lilja arvas et ta leidis lõpuks oma elu armastuse kellega elu lõpuni koos olla. Lilja sõbrale Volodjale ei meeldinud see et ta selle Andreiga väljas käib ja ütles korduvalt et ta on ainult seksi pärast temaga väljas. Lilja ei tahtnud seda uskuda. Kui Andrei Liljale pakkumise tegi et nad läheks Rootsi, kus on tema töö koht ja Liljal ka siis Lilja oli sellega nõus. Lilja ei tahtnud jätta oma sõpra Volodjat üksi Paldiskisse ja tahtis teda kaasa võtta ja küsis Andreilt aga talle see plaan ei meeldinud. Kui tuli ära minemise päev siis Andrei ütles et ta ei saa minna kuna tal on vanaema haige. Lilja läks valepassiga Rootsi kus pidi teda ootama ülemus. Kui Lilja jõudis Rootsi arvas et nüüd hakkab tal hästi minema aga mees kes talle vastu tuli
plakateid, mida kutsuti ROSTA akendeks. 1920. valmis poeem ,,150 000 000". Number väljendab Venemaa rahvaarvu, rahvale viidatakse kui poeemi autorile. Majakovski nime autorina ei mainita. Poeem ülistab revolutsiooni, kuid selle avaldamisega olid jälle suured probleemid. Lisaks nimetas Lenin seda jaburduseks ja halvustas futuriste. Majakovski oli andnud oma talendi revolutsiooni teenistusse, aga talle töötati igal sammul vastu. See viis teda ahastusse. 1922 valmis Liljale pühendatud poeem ,,Armastan", mida võib pidada Majakovski kõige helgemaks luuleteoseks. See on tulvil armastust, vaba süngusest ja enesetapumõtetest. Samal aastal lõpetati ROSTA akende koostamine agitatsiooniperiood oli läbi saanud. 1924 suri Lenin. See puudutas Majakovskit sügavalt ja ta kirjutas poeemi ,,Vladimir Iljits Lenin", mis on tema kõige pikem poeem. Teos on ebaühtlane, eepilised ja ajaloolised lõigud on liiga pikad ja üksikasjalikud, leidub õõnsat retoorikat.
annaabi.ee 
