Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis
hoiuste maht ja käive kasvasid IV kvartalis ning 2000. aasta alguses küll märgatavalt,
kuid siiski samas tempos hoiuste üldise mahu kasvuga. Likviidsus ja rahaturg. Vaatamata
langusfaasi läbimisele suurenes finantssüvenemine: residentide hoiuste jääk Eesti
pankades kasvas aasta jooksul 25%lt 29%ni SKP suhtes. Peamiselt oli tegu
kodumajapidamiste säästu kasvuga.
Pangad arvestasid aasta lõpu poole aastatuhande vahetusega seotud võimalike riskidega
ning järgisid konservatiivset likviidsusjuhtimist. Seda kinnitab ka krediidiasutuste
arvelduskontode saldo - detsembris hoidis enamik panku oma vahendeid Eesti Pangas
nõutava taseme piirimail. Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri
alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu
lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus
raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka.
Väliskapitalivood. 1999