"likviidsusjuhtimisest" - 1 õppematerjal

Raha ja rahapoliitika Eesti Vabariigis

Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka. Väliskapitalivood. 1999. a IV kvartali lõpp tõi kapitalivooge kajastavasse statistikasse järjekordse lühiajalise hüppe. See oli tingitud kommertspankade likviidsusjuhtimisest aastatuhande vahetuse eel, mil detsembri lõpuks loodi välisreservide arvel suuri likviidsuspuhvreid võimaliku krooninõudluse kasvu rahuldamiseks. Maksebilansi reservide kontol kajastuv Eesti Panga välisvaluuta brutoreserv suurenes 1999. a jooksul ligikaudu 2,2 miljardi krooni võrra. Kuid, nagu juba mainitud, võib suurt osa IV kvartali 1,8 miljardi kroonisest kasvust pidada siiski väga lühiajaliseks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/ rahapol/2000_03/1.html).