Keeleteaduse alused
tähendusi
semantiline võrgustik e. semantiline ruum- selle sõlmpunktide vahel esinevad nii
kokkukuuluvus- kui ka vastandussuhted
semantilised komponendid e. tähendustunnused, üldkehtivad tähenduse osafaktorid
semeem e. tähendussisu
semiootika e. märgiõpetus
seotud morfeem- selline morfeem, mis ei saa kunagi esineda iseseisva sõnavormina
sibilant- kui müratekitav ahtus on rennikujuline, nimetatakse frikatiivi sibilandiks e.
sisihäälikuks
sonorandid- likviidade, nasaalide ja poolvokaalide ühisnimetus
sotsiolekt e. sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava
rühma keelekuju
sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru
põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt
kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on
keele variatiivsus.
speetsies- määramatuse ja määratuse e