Vabadussõda ja Tartu rahuleping
Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal
8
umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast;
rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama
asuda.
Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda
teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise
riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis
likvideeritiLoodearmee).
Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati
eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud
varadest, sealhulgasVoronezisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid
tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile,
segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse
tähtsusega sündmuseks.
Rahvusvahelised suhted[
annaabi.ee 
