Selle all mõeldake, et meest ei saa hinda selle järgi mida ta kannab. Riietus võib nii köita kui naeruväärseks teha, positiivselt mõjutada või eemale tõugata. Mõni mees näiteks tunneb end ülikonnastatult kui kala vees, teise seljas istub see kui sea seljas sadul, kui kandja end ise ebamugavalt tunneb. Mingil määral saab meest riiete järgi hinnata, mingil määral mitte. Näiteks kui võtta võrdlusesse rikkad ja lihtinimesed. Enamjaolt kannavad rikkad ülikondi ja mantleid, lihtinimesed teksasid, dresse jne. Kindlasti aga riietuse põhjal ei anna hinnata mehe iseloomu. Kindlasti rikkatest jääb esmapilgul parem mulje aga kui need lähemalt tunda õppida, siis võib välja tulla kui üleolev vms. Ta olla võib. See kindlasti ei kehti kõikide kohta. Lihtinimestel aga vastupidi. Kui näiteks näed baaris ülikonnas meest, siis alatihti minnakse nendega rääkima. Kui aga mingit dressides meest siis nii väga ligi ei tikuta.
) e)Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 2.1. „ROSINKÜSIMUS”: MIS JUHTUS? Raha toob inimestes halvima välja. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis – kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees. Harilikult kandis ta vana kuube, kulunud vesti, üliõpilastele omast musta koltunud kaelasidet ning tallutatud saapaid. Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond
annaabi.ee 
