Liisoja ja Mäe talu mullastik
Kevila jõgi ja Peipsi järve vesikond. Viimane kuivendussüsteem rajati 1988. aastal, see on
kehtiv ka praegusel hetkel. [6]
Taimestiku poolest on uuritav maa-ala ümbritsetud kuusikute ja kuusesesegametsadega.
Puuliikidest on esindatud eelkõige kuusk. Karijärvel asuvad väärtuslikud loodusmaastikud jt
kaitsealad, meri- ja kalakotka pesitsusala, samuti musta toonekure ning rohunepi pesitsusala.
Koht on eriline veel seal kasvavate haruldaste taimede nagu pung-kirburohu, võsu-liivsibula
ja sinise emajuure poolest. Inimtegevust on uuritaval alal vähe, 5 el/km 2. Veerežiim on antud
piirkonnas auto- või poolhüdromofrne. Maafondi struktuur ja haritava maa kvaliteet on 42-45
hindepunkti, seega kuulub maa kvaliteedi poolest keskmiste hulka. Maakasutus on Karijärvel
järgmine: põllumajanduslikku maad 21%, metsa 44%, sood 9 % ja muud maad 26%.
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?
app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195
4,6467268
annaabi.ee 
