Sakala kõrgustik
Seal on
umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal.
Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv.
Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221
Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate
Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast
lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus
liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka
leostunud mulla (Ko) areaalid vahelduvad karbonaadivaestel moreenil kujunenud
5
näivleetunud muldade (LP) areaalidega. Muldade lõimis on tüüpilisena kahekihiline
pealpool kobedam saviliiv ja allpool tihkem liivsavi. Sakala kesk- ja põhjaosas on ülekaalus
viljakad leetjad, lõunaosas kahkjad mullad. Põllumaade huumuskate on keskmiselt 28±3 cm.