Ristisõjad - ülevaade, aastaarvud
1202.asutati eliitväeosa-Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Nemad
kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama
iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
Liivlaste ja latgalite alistumine
Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõgavendade ordu
juhtimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti
koos nende vanema Kaupoga
1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse
preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega
oli oodata majanduse edevdamist.
1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud,
lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati