Eesti keskaeg
nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse.
21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille
kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne.
Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes
6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a.
1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks
ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju-Virus) nn
Silvesteri armuõigus.
1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu.
Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus
pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest.
1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla.
Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri.