Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Ründajatel oli kaks
sihti:
· ristida Kirde-Euroopa paganad ja laiendada katoliku kiriku võimupiire
· teiseks hankida tugipunkte üha tugenevate Põhja-Saksamaa linnade
kaubanduse arendamiseks Läänemerel.
Sakslased tõrjusid samm-sammult skandinaavia rahvad ja kohalikud
rahvad eemale tulusast kaubavahetusest Ida-Euroopaga. Koos
kaupmeestega ilmusid katoliku kiriku misjonärid.
Esimene Liivimaa piiskop Meinhard tegutses Väina jõe suudmes, liivlasid
ristiusku pöörates.
1184.a. ehitati Üksküla (Iksile, Uexküll) linnus. Paganlike liivlaste vastu
võideldes sai surma teine Liivimaa piiskop Berthold.
Uueks Liivimaa piiskopiks määrati Albert Buxhoevden, kes oli energiline
ja auahne vaimulik. Albert seadis oma elueesmärgiks Läänemere paganate
ristimise. 30 aasta jooksul suutis ta selle programmi teostada.
1201 ehitasid Lüübeki kaupmehed Väina jõe suudmesse kaubanduslikuks
annaabi.ee 
