"liivlandi" - 1 õppematerjal

Euroopa ja Eesti õigusajalugu

normistiku loomine, kinnitati talupoja päritav õigus vallas- ja kinnisvarale. Käsk koostada vakuraamatud ning koormised, tuli viia vastavusse tegeliku kandevõimega. ``Igaüks`` oli oma olemuselt sarnane Liivimaa omaga, kuid ta arvestas rohkem mõisnike huve. (Agraarkriis ei lahendanud probleemi ja pärisorjust ei kaotatud.) 1816 kinnitas keiser Aleksand I teise Eesti talurahvaseaduse `` Eestimaa tallorahva kässoraamat`` ja 1819 Liivimaa ``Liivlandi maarahva säädus`` (kehtis ka Saaremaal) - hakkasid kehtima vastavalt 1817 ja 1820. Nende alusel kaotati pärisorjus, kuid talupojad vabastati ilma maata, nüüdsest tuli maad rentida, teoorjus jäi. 1840-st hakkasid toimuma massilised talurahva rahutused ja väljaränne. See tekitas olukorra, kus tuli vastu võtta uued talurahvaseadused: Liivimaal 1849b(parandused 1860) ja Eestimaal 1859, Saaremaal 1865. Uued seadused keelasid talumaid mõisastada, lõid eelduse