Eesti taimed ja taimekate
helmikas, verev kurereha, varretu ohakas, metskastik, mägitarn, sulg-aruluste jt. Jaotatakse
kolmeks kasvukohatüübiks: leesikaloo (kõige kuivemad), kastikuloo ja lubikaloo (kevadeti
liigniisked, rohustus rohkesti lubikat ja vesihaljast tarna).
Nõmmemetsad - hõredad aeglasekasvulised metsad kõige kuivematel ja toitainetevaesematel
liivmuldadel, madala boniteediga (IV-V). Pinnalt kuivab muld tihti läbi, seetõttu saavad
rohurindes kasvada üksnes kuivust taluvad põdrasamblikud, liivkarusammal, kanarbik, kukemari,
lamba-aruhein jt. Puurindes on hõredavõitu jändrikud männid, kohati üksikuid arukaski.
Põõsarinne puudub või leidub kiduraid kadakaid. Jaotatakse kaheks kkt: sambliku ja kanarbiku.
Iseloomulikud on metsapõlengud (nt. Vihterpalu), põlendikud metsastuvad väga aeglaselt.
Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud.
Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja
annaabi.ee 
