Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT!
33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema
34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi.
35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel
36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast.
37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus)
38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad
40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%,
nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2%
Niitude liigitus, pärandkooslus
Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud
Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis
Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel
Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid
annaabi.ee 
