Nimetu
1634 a kuninganna kristina eeskostevalitsus otsustab liivimaa aadlike korporatsiooni
tunnustada. Luba moodustada kuueliikmeline maanõunike kolleegium. Iga liivimaa kreis
andsid igaüks kaks maanõuniku kohta. Palju sarnasusi eestimaaga aga Liivimaal ei
saanud maanõunikud tegeleda poliitiliste küsimustega. Rüütelkonna vanad privileegid
kinnitatakse täies ulatuses, kuid sinna ei kuulu sigismundi privileegid. Eestimaa ja
rüütelkonna puhulvõimalik rääkida kaasarääkimise õigusest. 6 liivimaalat 6 rootslast
maanõukogus neil . Rida kuulsaid rootsi aadlikke. Riias kohapeal aastaringselt 2
maanõunikku. II tähtis intitutsioon kus liivimaalased tööd said oli liivimaa
konstitutoorium. See oli tihti aga vaid valimulikest koosnev. Maamarssal oli samuti
oluline koht. Valiti ametisse 3 aastaks. Liivimaa rüütelkonnaga see lugu, et see rootsi
võimude poolt tegelikult 1694 a sisuliselt saadetakse laiali. Ka Liivimaal tegeletakse
õiguste modifitseerimisega
annaabi.ee 
