Eesti XX sajandi algul
9. aprillil astus
Tallinnas kokku Eestimaa kogu: 4 rüütelkondade esindajat, 16 mõisnike esindajat, 10
linlaste esindajat, 5 luteri kiriku esindajat ja 16 vallavanemat (51 liiget ehk arvuline
ülekaal). Ei lubatud neil sekkuda poliitiliste otsustesse. Rahvuskogu viis oma töö
lõpule võttes vastu pöördumise Saksa keisri poole, keda tänati Eestimaa vabastamise
eest ning paluti jätkata Eestimaa okupatsiooni. Paluti osutada kaasabi Eestimaa
kubermangu jaotamiseks. Liivimaakohuses oli absoluutne enamus, vastu võeti samad
otsused ehk paluti okupatsiooni jätkamiseks ja liivimaakubermangu jaotamisest.
Otsused langetati suures üksmeeles. Eestimaa ja liivimaakubermangust taheti luua
Balti riigid ehk siis Maariigi. Oodati Berliini ametliku reaktsiooni oma heakskiidu
soovile, kuid see hakkas venima. Leiti, et rüütelkonnad on nii ajast maha jäänud, et
neil pole õigust võtta vastu selliseid otsuseid põlisrahva suhtes. Loobuti maariigi
annaabi.ee 
