Hiiumaa maastikurajoon
ja väiksesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse seal küll jõgedeks,
kuid tegemist on madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige
pikemad on kaugsihis voolavad Luguse jõgi (21 km; valgala 98 km 2) ja Jausa oja (18 km;
valgala 33,7 km2), mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi (11 km).
Omapäraseim vooluveekogu on edelaosas Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi (8 km), mis
tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus.
Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks
rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on
suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha).
Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused
merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepind oluliselt, kalad ei pääse
annaabi.ee 
