Referaat kilpkonnast
Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks,
merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine
ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust.
Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse
atmosfäärist. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille
suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise
kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed kilpkonnad peavad munast
väljapääsemiseks kasutama oma koonul asuvat nn. munahammast. Kilpkonnad
kasvavad kogu elu. Kilpkonnade pikaealisus on tähelepanuväärne, paljud liigid
elavad kuni 100 ja enam aastat. Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud
roomajate rühm. Nad põlvnevad permiajastu kotülosaurustest ja saavutsid suurima
õitsengu keskaegkonnas. Nad pole 200 miljoni aasta vältel palju muutund